1961. aastal rajas tootmiskoondise Tootsi Ulila filiaali meister Sulev Nigul iseenda fanatismist Puhja Valda Ulilasse eri liiki puudest-põõsastest esindusliku suveaia. Ulila suveaias oli algselt väike tiik purskkaevuga, kõnniteede ääres ja kivimüüris värvilised tuled, rosaarium 200 roosiga, mille vahel romantilised nurgakesed istumiskohtadega, õdusad lehtlad, kivitaimla ja rohelise konnaga purskkaevuke.
Aia keskmes oli laululava ja tantsuplats. Märkimist väärib ka tuletorn, akvaarium ja päikesekell.
Taasiseseisvumise järel müüdi suveaed eraettevõtjale, kes investeeris pargi korrastamisse toona suure summa. Tema töö ja vaeva hävitasid aga ühe ööga vandaalid ja pärast seda jäi aed ajahamba räsida.
Aeg on oma tööd päris korralikult teinud. Et Ulila Suveaiast taas ilus ja konkurentsivõimeline koht saaks, on tarvis sellesse investeerida ja palju tööd teha.

MTÜ Ulila Suveaed eesmärk on:

Taastada Ulila Suveaed vaba aja veetmise kohana (mänguväljak, romantilised nurgakesed ja grillkohad), mis on huvilistele alati avatud.
Säilitada ja taastada olemasolev haljastus.
Erinevate tähtpäevade (volbriöö, emadepäev, jaanipäev jt) tähistamine.

Vabaõhukino: “Vanamehe Film”

Lapšelapsed tulevad suveks maale Vanamehele külla. Idüllilisest
suvepuhkusest vanaiša juures on asi kaugel, sest Vanamees ruunab karmi
maa tööga nii lapsi, kui ka oma lüpsilehma. Jõmpšikadei mõista maaelu
kombeid ja põhjustavad hinnatud lehma põgenemise. Nüüd on Vanamehel ja
lastel aega 24 tundi, et leida lehm üles enne, kui lüpsmata udar
plahvatab ja piimatuumakatastroofi põhjustab. Vanamees ja lapšed
alustavad armutut võidujooksu ajaga, sest udar tuleb kahjutuks teha
enne, kui saladuslik Piimavana lehma taevasele heinamaale läkitab.
Sellel teekonnal jõuavad meie kangelašed silmitsi seista veel maaelu
põlgavate hipsteritega, metsakollidega, meeleheitel saekaatrimeestega ja
kõhukinnisuse käes vaevleva õgardist karuga.